noun Inflection type 2
männik
Key forms
-
Nominative
männik
-
Genitive
männiku
-
Partitive
männikut
Meanings
Declension
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative kes? mis? | männik | männikud |
| Genitive kelle? mille? | männiku | männikute |
| Partitive keda? mida? | männikut | männikuid |
| Illative kellesse? millesse? | männikusse | männikutesse |
| Inessive kelles? milles? | männikus | männikutes |
| Elative kellest? millest? | männikust | männikutest |
Show all forms (28)
| Allative kellele? millele? | männikule | männikutele |
|---|---|---|
| Adessive kellel? millel? | männikul | männikutel |
| Ablative kellelt? millelt? | männikult | männikutelt |
| Translative kelleks? milleks? | männikuks | männikuteks |
| Terminative kelleni? milleni? | männikuni | männikuteni |
| Essive kellena? millena? | männikuna | männikutena |
| Abessive kelleta? milleta? | männikuta | männikuteta |
| Comitative kellega? millega? | männikuga | männikutega |